Õmblemine on nii kaua mõnus ja tore, kui asjad tulevad hästi välja. Seelikut tegin suure hoole ja armastusega ja lõpptulemusega olen väga rahul. Pükste tegemisse panustasin ka nagu omaarust palju, aga reaalsus oli jama.. need jäid lapsele kitsaks :D aga noh, lohutan end mõttega, et sain ju vähemalt harjutada. Tunnen, et minu jaoks on hetkel kindlam osta venivaid materjale. Tavaline puuvill jäägu pigem tulevikku, kui olen osavam. 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar